Uuringu läbi viinud Euroopa tervisesüsteemide ja -poliitika ekspert Sarah Thomson toonitas, et suureks probleemiks Eestile on ka kasvav tööpuudus, kuna riik toetub jõuliselt tööjõule ja tarbimismaksudele. Samuti leidis ta, et vaesed ei tohiks maksta proportsionaalselt rohkem kui rikkad tervise eest. Ta juhtis ka tähelepanu, et tervel hulgal inimestel ei ole üldse HK kindlustust ja nad saavad ainult erakorralist arstiabi. Ehk nad ei saa esmatasandi arstiabi. Positiivsena tõi ta välja, et valitsus on hakanud juurutama pikaajalist programmi.
Raporti tegemise käigus selgus, et kui enamikus ELi liikmesriikides patsientide omaosalus pigem väheneb, siis Eestis see suureneb pidevalt. Omaosaluse suuruse poolest on EL-is Eestist ees vaid Slovakkida.Uuring näitas, et vaesemad inimesed kulutavad 20% sissetulekust tervisele ja sellest 80% kulub ravimitele. Rikkamate inimeste tervisekuludest moodustavad ravimid vaid 20%. Samuti eelistatakse põhjendamatult palju brändi tooteid. Vererõhu alandajatest näiteks eelistab 97% Ramiprili, kuigi turul on ka sama toimeainega tunduvalt odavamad geneerilised ravimid.97% patsientidest eelistab brändi tooteid kui ka hind on kõrgem. Ramiprili näide.Thomsoni sõnul on siin vaja veel väga palju selgitustööd teha. „Inimeste omaosalus kasvab just retseptiravimite puhul, kuna ravimite väljakirjutamise poliitika on Eestis nii nagu ta on,“ rääkis Thomson ja manitses eelistama geneerilisi ravimeid.Thomson juhtis oma ettekandes tähelepanu ka vajadusele rohkem investeeringuid jälgida. „Kulutatud raha peab peegeldama tervise vajadusi,“ toonitas ta ja viitas näiteks kompuutertomograafide ebatõhusale kasutamisele. Seda on näidanud ka riigikontrolli auditid.Samuti tuleks paljude haiguste ravimisel teha ära suuremat tööd ära just esmatasandil. Näiteks astma ja hepatiidi ravi puhul.Thomson kiitis Eesti perearstisüsteemi kui väga hästi juurdunut, kuid juhtis tähelepanu, et perearst peaks olema siiski parem väravahoidja.Vaadates Eesti tervishoiu tulevikku, leidis Thomson, et vananev elanikkond ei oma siiski nii suurt mõju tervishoiukulutuste suurenemisele kui me kardame. Olulisem kulutuste suurendaja on hoopis tehnoloogia areng.Ta soovitab Eestil suurendada oluliselt tervishoiu tulubaasi ning liikuda tööhõivekeskselt maksusüsteemilt teistele maksudele. Riik peaks hakkama maksma ka pensionäride eest sotsiaalmaksu, kuna pensionid on liiga väikesed, et eakad inimesed seda maksu ise suudaks maksta. Sotsiaalmaksuga tuleks maksustada dividendid. Patsiendi omaosalust ei tohiks aga mingil juhul enam tõsta. Pigem tuleks seada piir iga-aastasele patsiendi omaosalusele. Rohkem tuleb hakata eelistama geneerilisi ravimeid. Oluliselt parandada tervishoiuteenuse ostmise efektiivsust. Ministril ja haigekassal soovitatakse jõuliselt hakata kontrollima investeeringuid infrastruktuuri ja kallite seadmete ostmist. Säilitada tuleks praegune hea juhtimissüsteem.