Haigekassa juhi Hannes Danilovi sõnul mõeldi selle all kallite tehnoloogiate riikliku koordineerimise sisseviimist. „Et nende ostmisega ei oleks nii, et ostetakse kallist tehnoloogiat, mida tegelikult ei ole vaja. Kallis tehnoloogia on alati huvitav asi ja temaga ravimine huvitavam, kui ilma temata ravimine,“ kommenteeris Danilov. Oma ettekandes raporti esitlemise konverentsil rääkis ta, et näiteks kompuutertomograafi kasutatakse vaid 1/3 mahust ja insuldi puhul ei tehta neid uuringuid piisavalt. Ta lisas, et sellest on ka varem juttu olnud ja ta usub, et haigekassa jõuab peatselt sinnani, et kallite tehnoloogiate ostmist ja kasutamist hakkab jälgima tsentraalne grupp inimesi.
Danilovi sõnul on haigekassa jõudnud praeguseks sinnani, et suudetakse monitoorida haiglate käitumist ning näha, kui palju teatud protseduure inimestele tehakse, kas neid tehakse ratsionaalselt ja kui palju neid tegelikult tuleks teha. Nii on selgunud, et näiteks erinevate üldhaiglate ravijuhu maksumus erineb kohati kaks korda.Sama probleemi teise tahuna möönis Danilov, et aktsiaseltsidest haiglad ei ole kohustatud riigihankeid korraldama ning see on kirjas ka riigihanke seaduses. „Küsimus on võib olla eetiline – nad võiksid seda teha (korraldada riigihankeid), kuna tegemist on avaliku ehk maksumaksja rahaga. See on momendil rohkem põhimõtte küsimus,“ kommenteeris Danilov.