Viimasel ajal on mitmel korral
ajakirjanduses käsitletud juhtumeid, kus tervishoiutöötaja pädevus või võime
osutada kohaseid tervishoiuteenuseid võib sattuda kahtluse alla.
Näiteks juhul, kui perearstil on sõltuvusprobleem ning kui ta on ehk osutanud tervishoiuteenuseid joovastavate ainete mõju all, võib potentsiaalseid kahjukannatajaid olla mitte üks või kaks, vaid olenevalt tema ebakohase praktiseerimise pikkusest kümneid või sadu. Muidugi ei ole tervishoiuteenuste osutamisel tekkivad kahjud ainult Eestile omane probleem. Londoni Ülikooli Kolledži poolt läbi viidud uuringu tulemusel saab arenenud maailmas 3-4% haiglaravil viibinud patsientidest tervisekahjustuse. Eeltoodutest 70% terveneb kiiresti, kuid 16%-l kujuneb tervisekahjustuse tõttu välja puue ning koguni 14% sureb. Iirimaal on hinnatud, et üks igast 100st patsiendist kannatab mingil kujul aset leidnud ravivea tagajärjel . Kuigi sellised arvud võivad tunduda hirmutavad, ei saa neid eirata ning ette kujutada, et Eestis olukord selline ei ole. Kas sellisel juhul võib teenust saanud isik ehk patsient olla kindel, et talle tekitatud võimalikud tervisekahjud korvatakse?
Seotud lood
Meliva hambakliinikud Tallinnas, Sakus Pärnus ja Kuressaares ootavad oma kollektiivi hambaarste!