12. märts 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

“Ma valjult ei hädaldaks. Prügi sorteerimisega harjumine võttis palju kauem aega,” leidis PERHi Hiiu korpuse majandushaldur Piret Vallmann, võttes kokku viimased poolteist aastat väldanud protsessi, mille jooksul mindi üle rendipesule.Selle asemel et ise haiglapesu osta, õmmelda ja lappida, rendib haigla neid teenuseid nüüd samalt ettevõttelt, kes peseb nende pesu. Aluseks võeti seejuures Soome kvaliteedistandard, mis määrab kindlaks, millised peavad olema õmblused, kangaste tekstuur jms. Arstidele ja patsientidele tähendab see, et kogu haiglapesu, mille hulka kuulub voodipesu ning patsiendi- ja tööriietus, on valmistatud moodsatest ja hügieeninõuetele vastavatest tekstiilidest. Samas on see arstide jaoks tagasiminek vabaduses endale n-ö rätsepariietust tellida.“Isiklik mugavus kannatab, standardite tõttu ei saa enam nii palju ise valida kui varem,” nentis regionaalhaigla majandusteenistuse juhataja Uno Koppelmaa.Samas võib töötaja otsustada, kas soovib pikkade, lühikeste või kolmveerand shy;var shy;rukatega kitlit ning kas sellel peaks olema ümmargune või püstine krae. Ligi 90% personali riietest on nimelised ning need kannavad kiipi, et pärast pesemist õige omaniku juurde tagasi jõuda. Samuti saab haigla kiipide abil pidada täpset arvestust, mitu korda on riiet pestud ja millal see välja tuleb vahetada.Tekstiilid on valitud arvestusega, et pesumajas saaks neid pesta, töödelda ja triikida võimalikult sarnaste programmidega. Kõik see koos suurte logistiliste ümberkorraldustega haiglas ja pesumajas loob võimaluse kulude kokkuhoiuks. “Meie pesukulu on väiksem ja saame selle arvel kokku hoida, mis on üllatav, sest kvaliteet on alati kallis,” märkis Koppelmaa.Tema sõnul hoiab haigla esialgsetel andmetel varasemaga võrreldes pesu ostmiselt ja pesemiselt kokku umbes kaks miljonit krooni aastas (15%), kulutades sellele 10–11 miljoni krooni asemel veidi alla üheksa miljonit krooni aastas.Sama suurusjärku peab tõenäoliseks ka haiglale pesu rentiva Tallinna Pesumaja tütarettevõtte Revel Textiles OÜ juhataja Heiki Kollo.“Arvan, et nüüd saavad nad pesu sama hinnaga, mis nad enne ainult pesemisele kulutasid,” sõnas Kollo. Samas nentis ta, et praegused hinnad on nende tavahinnakirjast viiendiku võrra odavamad. “Oleme kahjumis ja ilmselt ka jääme kahjumisse, kuna maht on vähenenud,” prognoosis Kollo.Teised haiglad jälgivad regionaalhaiglas toimuvat suure põnevusega. “Võib arvata, et tulevikus hakkavad kõik Eesti haiglad kasutama rendipesu võimalust,” ütles TÜ Kliinikumi puhastusteenuste osakonna juhataja Ants Karu. Teenuse plussiks peab ta seda, et haigla saab keskenduda oma põhitegevusele – ravile. Suuri riske ta ei näe.Ka Ida-Tallinna Keskhaigla haldusjuhi Signe Roosi hinnangul võib rendipesu olla haiglate tulevikulahendus.“Kui enamik haiglaid sellele üle läheb, võib majanduslik efekt olla suuremgi kui praegu,” peab haldusjuht võimalikuks. Põhiargumendiks jääb aga ikkagi kulude kokkuhoid ning see, kui kena ja vastupidav pesu on.