Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kas Eesti riik jälgib ohtlikke hulle piisavalt?
Seoses nn kurikamehe juhtumiga on ajakirjanduses palju räägitud, et suure tõenäosusega on kurjategija puhul tegu vaimsete häiretega inimesega. Delfi uuris justiits - ja sotsiaalministeeriumist, kuidas üldse Eestis praegu ohtlikke psüühikahäiretega inimesi jälgitakse ning kui palju neid keskmiselt kohtute poolt sundravile saadetakse.
Seotud lood
Psühhiaatriakliiniku akuutosakonnas ei ole
harvad olukorrad, kus agressiivse patsiendi ohjeldamine võib õdedele tähendada
sinikaid ja kriimustusi ning on patsiendilegi stressirohke ja valus.
Uuest aastast kehtiva seadusemuudatuse
kohaselt sõltub omavalitsusest, kas tahtevastaselt psühhiaatriahaiglasse
paigutatud inimese ravi võib haiglas jätkata ka pärast 14 päeva möödumist.
Tänaseks paljude sektorite tööd hõlbustanud AI on jõudnud tervishoidu ning loonud lahenduse, mis aitab arstidel dokumenteerimisele kuluvat aega kordades vähendada. “See pole enam tulevikustsenaarium, vaid reaalselt kasutatav tööriist, mis suudab arstivisiidi põhjal koostada mitte ainult sissekande, vaid ka suure osa vajalikust dokumentatsioonist,” räägib ettevõtte Connected juhatuse liige Kaupo Kuusk.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele