Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Autism jääb sageli diagnoosimata
Kuigi viimase paarikümne aasta jooksul on
autismi diagnoosiga laste arv plahvatuslikult kasvanud, usutakse, et paljud
autistlike kalduvustega lapsed jäävad diagnoosimata ega saa seetõttu tähelepanu,
mis võiks aidata neil paremini hakkama saada.
Teadlased usuvad, et autistlike häirete all kannatab vähemalt üks laps sajast. Selle arvestuse alla kuuluvad kõik autistlike häirete spektrisse kuuluvad häired, mille hulka loetakse ka Aspergeri sündroomi: need lapsed pole vaimselt alaarenenud, kuid neil on raskusi normaalse suhtlemisega.
Seotud lood
Enne vanema lapse aastaseks saamist
eostatud järeltulijatel on kolm korda suurem tõenäosus autismi
tekkeks võrreldes lastega, kelle vanusevahe on vähemalt kolm aastat,
vahendab teadus.err ajakirjas
Pediatrics avaldatud
uurimust.
Inimese nägu ja aju arenevad kooskõlas, mis
algab juba embrüona ja jätkub ka läbi noorukiea, nii et ühe muutus mõjutab ka
teist. Nüüd on Missouri ülikooli teadlased kaardistanud märgatavad erinevused
inimese näo omadustes, mille alusel on võimalik eristada autiste tavalise
arenguga lastest. See teadmine võib aidata teadlastel paremini mõista autismi
päritolu, kirjutas ERRi
teadusportaal.
Autismiühingu andmetel kasvab aasta-aastalt
autistlike laste arv Eestis. Kuna andmeid napib, on abi tihti juhuslik ja
vanemad peavad ise hakkama saama.
Uued tõendid varase primaarse CMV-infektsiooni diagnostika ja ravivõimaluste kohta on muutnud rasedusaegse sõeluuringu arutelu. Eesti otsus vajab siiski kohalikke epidemioloogilisi andmeid ning rasedusaegse ja vastsündinute sõeluuringu võrdlust, kirjutab naistearst dr Marek Šois, kes on spetsialiseerunud lootemeditsiinile.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele