Autor: Violetta Riidas • 25. aprill 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Depressiooni põhjustab aju vähene plastilisus
Tartu Ülikoolis hiljuti neuroteadustes
doktorikraadi saamiseks tehtud töös tegi Anu Aonurm-Helm eksperimente hiirtega,
kellel olid välja lülitatud geenid, mis vastutavad valkude eest, mille roll on
tagada ajus signaalide plastiline ülekanne.
Seega oli neil hiirtel puudu närviraku adhesioonimolekul NCAM, mis on täiskasvanutel kõige olulisem aju plastilisuse kujundaja. Looteeas ja esimestel eluaastatel mängib aju arengus rolli selle molekulile sarnane molekul (PSA_NCAM), milles sisaldub oluliselt rohkem vett ja just see molekul on vastutav selle eest, et laps suudab äärmiselt kiiresti õppida ümbritsevat maailma tundma ja selles käituma.
See molekul kaotab täiskasvanueas oma olulisuse, kuigi ka täiskasvanu aju teatud piirkondades vastutab see molekul uute kogemuste kinnistamise eest ja võimaldab näiteks aju lõhnataju eest vastutavas piirkonnas - lõhnasibulates meelde jätta uusi lõhnaaistinguid.
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!