Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sisekaemuse võime on seotud aju ehitusega
Kas mõtlete sageli sellest, kuidas te ise
mõtlete? Kui kaldute tihtilugu sellisesse sisekaemusesse, siis tõenäoliselt on
teie aju otsmikusagara eesosas, otse silmade taga, rohkesti hallainet. Sellise
järelduse võib teha Briti teadlaste uurimistööst.
Psühholoogid on tähele pannud, et sisekaemuse alases võimekuses esineb inimeste seas märkimisväärseid erinevusi. Stephen Fleming Wellcome Trusti Neurokuvakeskusest ja ta kolleegid kirjutavad nüüd ERR Teadusuudiste vahendusel ajakirjas Science, et on avastanud seose inimese sisekaemusvõime ja tema aju struktuuri vahel.
Seotud lood
Tartu Ülikoolis hiljuti neuroteadustes
doktorikraadi saamiseks tehtud töös tegi Anu Aonurm-Helm eksperimente hiirtega,
kellel olid välja lülitatud geenid, mis vastutavad valkude eest, mille roll on
tagada ajus signaalide plastiline ülekanne.
Täna Tartu Ülikoolis loengut pidanud Nobeli
meditsiinipreemia laureaat Sir Richard Timothy Hunt peab preemia võitmist
peamiselt juhuseks.
Isegi ilma helita videolõik paneb tööle
ajus helide töötlemisega seotud piirkonnad, kuigi helisignaali kui sellist
ajusse ei jõua.
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele