Autor: Triin Tabur • 22. september 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Sisekaemuse võime on seotud aju ehitusega
Kas mõtlete sageli sellest, kuidas te ise
mõtlete? Kui kaldute tihtilugu sellisesse sisekaemusesse, siis tõenäoliselt on
teie aju otsmikusagara eesosas, otse silmade taga, rohkesti hallainet. Sellise
järelduse võib teha Briti teadlaste uurimistööst.
Psühholoogid on tähele pannud, et sisekaemuse alases võimekuses esineb inimeste seas märkimisväärseid erinevusi. Stephen Fleming Wellcome Trusti Neurokuvakeskusest ja ta kolleegid kirjutavad nüüd ERR Teadusuudiste vahendusel ajakirjas Science, et on avastanud seose inimese sisekaemusvõime ja tema aju struktuuri vahel.
Flemingu uurimisrühm korraldas 32-le inimesele katse, milles neil tuli jälgida ekraanile kahel korral ilmuvaid kujundeid. Seejärel pidid osalised otsustama, kummal korral leidus kujundite hulgas üks, mis teistest eredam. Et inimesed erinevad oma tähelepanuvõime poolest, kohandati iga katset vastavalt osalisele nii, et raskusaste oli kõigile võrdne ning keegi ei saanud oma vastuse õigsuses päris kindel olla.
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!