Autor: Triin Tabur • 11. juuni 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vaktsineerimine on ohutum kui haigus ise
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on
seadnud iga vaktsiiniga välditava nakkushaiguse puhul nõutavad hõlmatuse
protsendid, mis jäävad olenevalt haigusest 90–95% vahele. Eesti keskmine
kaheaastaste laste immuniseerimisega hõlmatus on 2009. aasta andmete põhjal WHO
nõutavatest normidest veidi suurem, kuid on siiski aasta-aastalt vähenenud. WHO
normidele jääb alla nii Tallinnas kui ka Harjumaal elavate laste hõlmatus.
Lääne-Tallinna Keskhaigla nakkuskeskuse juhataja Kai Zilmer lõi kabinetilaual lahti oma tööalase piibli pealkirjaga “Vaccines”. See on iga nelja aasta tagant koostatav ülipaks kogumik immuniseerimisvaldkonna teadusuuringutest ning vaktsiinidega seotud uutest avastustest kogu maailmas. Zilmer tõi vaktsiinide olulisuse rõhutamiseks välja lõigu, kus mainitakse, et vaktsineerimine on puhta joogivee kõrval maailmas enim rahva tervist positiivselt mõjutanud meede.
Ometi on osa vanemaid lapse sündides vaktsineerimise vajalikkuse suhtes kahtleval seisukohal. Arvatakse, et ennetatavad haigused on lakanud eksisteerimast ja et vaktsiinid sisaldavad ohtlikke aineid. Mõni on kuulnud-lugenud hirmutavaid juhtumeid vaktsiinide kõrvalnähtudest ja tüsistustest.
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!