MMR vaktsiini ja autismi vaheline seos lükati ümber

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on seadnud iga vaktsiiniga välditava nakkushaiguse puhul nõutavad hõlmatuse protsendid, mis jäävad olenevalt haigusest 90–95% vahele. Eesti keskmine kaheaastaste laste immuniseerimisega hõlmatus on 2009. aasta andmete põhjal WHO nõutavatest normidest veidi suurem, kuid on siiski aasta-aastalt vähenenud. WHO normidele jääb alla nii Tallinnas kui ka Harjumaal elavate laste hõlmatus.

Eestis ei taheta millegipärast tunnistada, et bioloogilise ohu üks tegur on sõjapõgenikud, asüüliotsijad, ütleb terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar Õpetajate Lehele.

Soomes 2005. aastal sündinud lastest 97% on saanud kõik immuniseerimiskavasse kuuluvad vaktsiinid. Kolmel protsendil lastest oli vaktsineerimine puudulik, mis tähendab, et neil oli jäänud üks või mitu vaktsiini saamata, selgus Soome tervishoiuameti (THL) värskest uuringust.

Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.