Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Seadusepiits haiglale: 656 SE
Riigikogus arutlusel olev võlaõigusseaduse
(VÕS) muudatus annab kohtule võimaluse kahju hüvitamisel süüdlase jõukust
arvestada. See võib panna patsiente haiglatelt miljoneid küsima.
Et planeeritav muudatus puudutab ka haiglaid ja arste, avaldas Eesti Haiglate Liit justiitsministeeriumi algatatud eelnõu suhtes vastuseisu ja arusaamatust: miks ning kelle jaoks seadusemuudatust vaja on?
Seotud lood
Vastupidi Ants Nõmperi väitele ei ole
ennetava kahjuhüvitise puhul tegemist ameerikaliku võttega, kirjutas
justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus Eesti Päevalehes.
Riigikohus arutab vastsündinu
invaliidistamises süüdistatava Pärnu haigla naistearsti kriminaalasja täna,
29. septembril suulises menetluses, kuid kinniste uste taga.
25. novembril läbis kolmanda lugemise
Ringhäälinguseaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse
seadustiku ja võlaõigusseaduse muutmise seadus, mis puudutas ennetavate
trahvidega otseselt ka haiglaid. Vandeadvokaat Ants Nõmperi kommentaar.
Justiitsminister Rein Lang ilmselt saab oma
tahtmise – homme on riigikogus teisel lugemisel seaduseelnõu 656 värskeim
versioon, mis tõenäoliselt ka seaduseks saab.
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele