25. novembril läbis kolmanda lugemise Ringhäälinguseaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja võlaõigusseaduse muutmise seadus, mis puudutas ennetavate trahvidega otseselt ka haiglaid. Vandeadvokaat Ants Nõmperi kommentaar.
Nõmper: "Parlamendi menetlus käigus muutus eelnõu oluliselt ja seetõttu ei täitunud õnneks haiglate jaoks must stsenaarium. Ennetuslikke kahjuhüvitisi saab nõuda ainult isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise korral. Mittekvaliteetse tervishoiuteenuse tagajärjeks on üldjuhul tervise kahjustus või surm, mitte aga au teotamine vms. Seega ei pea haiglad ennetuslike kahjuhüvitiste pärast muretsema. Eelkõige hakkab seadus pigistama meediaettevõtteid."

Seotud lood

Uudised
  • 15.09.10, 08:00
Seadusepiits haiglale: 656 SE
Riigikogus arutlusel olev võlaõigusseaduse (VÕS) muudatus annab kohtule võimaluse kahju hüvitamisel süüdlase jõukust arvestada. See võib panna patsiente haiglatelt miljoneid küsima.
Uudised
  • 16.11.10, 11:21
Ennetustrahv saab reaalsuseks
Justiitsminister Rein Lang ilmselt saab oma tahtmise – homme on riigikogus teisel lugemisel seaduseelnõu 656 värskeim versioon, mis tõenäoliselt ka seaduseks saab.
  • ST
Sisuturundus
  • 15.07.26, 10:08
Lastegastroenteroloogide soovitused: kuidas leevendada lapse kõhulahtisust
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Meditsiiniuudised esilehele