Kliinikumis tehti esimene kopsusiirdamine Eestis

Mõni nädal tagasi tehtud esimene kopsusiirdamine Eestis ei ole mitte ühekordne saavutus, vaid Eesti (kopsu-)meditsiini jõudmine järgmisele tasandile, kvaliteedimärk nii kirurgilisele tehnikale kui kogu organisatsioonile.

5. juunil tehti Regionaalhaiglas ajalugu — südameoperatsiooni käigus paigaldati ravimresistentse südamepuudulikkusega patsiendile vasakut vatsakest toetav abiseade. Selline operatsioon tehti Eestis esmakordselt, tegijad olid Regionaalhaigla arstid koos Helsingi Ülikooli Haigla tohtritega, lisaks saksa insenerid.

Euroopa Liidu liikmesriikidel tuleb luua asutused, kelle ülesandeks on tagada siirdamiseks mõeldud organite kvaliteet ja ohutus.

61-aastane naine, kellele Tartu Ülikooli Kliinikumis kolm nädalat tagasi kopsud siirati, paraneb hästi. Teda opereerinud arst Tanel Laisaar ütles, et esmaspäevast alates on patsient intensiivravi arstide hoole alt toodud pulmonoloogia ja torakaalkirurgia osakonda ning praegu võib öelda, et esimesed ohud on möödas.

Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.