Autor: Kadi Heinsalu • 1. detsember 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Konverentsile tulnuid tervitas Tallinna abilinnapea ja TLH nõukogu esimees Merike Martinson. TLH juhatuse esimees Mall-Anne Riikjärv rääkis oma ettekandes tegevustest eelmise sajandi kümnenditel avatud lastehaiglates ja -üksustes. 1950. a avati lasteosakond Tallinna Vabariiklikus haiglas, 1960. a Tallinna II Lastehaigla, 1961. a Merimetsa haigla, 1962.a lastekirurgia osakond vabariiklikus haiglas, 1979.a linna kliiniline lastehaigla, praeguse Tallinna lastehaigla eelkäija. Käesolev aasta on oluline teetähis Eesti pediaatrias – novembris 1940 avati Tallinna Sakala tänava sünnitusmaja juures esimene 30kohaline lastehaigla.

Dr Riikjärv võttis kokku ka 70 aasta lastehaiguste dünaamika. Aastatel 1940–70 olid raviasutustes esmatähtsad nakkushaigused ja nendega seotud sekundaarsed probleemid, eeskätt streptokokknakkusest tingitud neeru- ja südame tüsistused, mis lõi aluse esimeste spetsialiseeritud osakondade avamiseks. Vaktsiinide saabumine vähendas tuberkuloosi levikut ning lõpetas lastehalvatusse ning pikemas perspektiivis difteeriasse haigestumise. Antibiootikumide tulek kergendas raskete lapseea haiguste, sh kopsupõletiku põdemist. 20. sajandi olulisemaks läbimurdeks seedetrakti infektsioonide ravimisel peetakse infusioonravi. 60ndatel aastatel kujunesid esimesed spetsialistid vabariiklikus haiglas, 70ndatel spetsialiseerumine jätkus, eestvedajateks kaks lastehaiglat: I lastehaigla pulmonoloogia, kardioloogia, allergoloogia, hematoloogia erialadega ning II lastehaigla gastroenteroloogia, vastsündinute ravi ja neuroloogia erialadega.