Autor: Violetta Riidas • 1. detsember 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Antikoagulandid on meditsiinis kasutusel olnud aastakümneid – hepariin 1930ndatest ja varfariin 1950ndatest. Antikoagulantravi näidustused on üldteada: venoosse tromboembolismi (VTE) ravi ja preventsioon, insuldi preventsioon kodade virvendusarütmiaga (AF) haigetel ning kardioembolismi profülaktika proteseeritud südameklappide puhul.

Kui hepariinravi puhul oli oluline arenguhüpe madalmolekulaarsete hepariinide kasutuselevõtt, siis ainsad suukaudsed antikoagulandid olid aastakümneid K-vitamiini antagonistid (kumariinid, Eestis varfariin).Varfariin on vaieldamatult efektiivne ravim – seda on kinnitanud nii uuringud kui ka igapäevane kliiniline praktika, samuti on see odav.Sama hästi on teada var shy;fariini puudused: aeglane toime algus, koostoimed mitme ravimi ja toiduainega, kitsas terapeutiline vahemik ning pideva monotoorimise vajadus (INR).