Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Geenivaramu aitab riigil kokku hoida raviraha
Järgmise viie aasta jooksul TÜ Eesti
Geenivaramus toimuv teadustöö võib aidata Eesti riigil tulevikus kokku hoida
väga suure hulga raha, kirjutas
Eesti Päevaleht.
Kokku hoitud raviraha saab inimeste ravimise asemel kasutada haiguste ennetamiseks, avaldas sotsiaalminister Hanno Pevkur eile lootust. Minister oli nimelt üks kuuest Tartu ülikooli või riigijuhtimisega seotud geenidoonorist, kes said rahvuslikku geenipanka paar milliliitrit verd jätta.
Seotud lood
Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramuga liitus
eile 45 000s geenidoonor. Eesmärgiks seatud 50 000 puudub veel viis tuhat ning
arvestades inimeste aktiivsust, täitub see arv juba enne aasta lõppu.
Täna täitub TÜ Eesti Geenivaramul 50
000 geenidoonorit. Lõpuürituse jaoks on broneeritud kohad kuuele viimasele
geenidoonorile, kes panevad punkti ligi kümme aastat kestnud tööle.
Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu
teaduslabori juhataja Kaarel Krjutškovi sõnul on nende teadlastel praegu tööd
rohkem kui tegijaid.
Meie eesmärk ei ole ainult kuiva teaduse
tegemine, sama oluline on, et kogutud andmed ka konkreetse inimeseni jõuaksid,
põhjendas Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu teabejuht Annely Allik, miks nad
algaval nädalal võtavad ühendust 2000 geenidoonoriga.
Lastegastroenteroloogias kasutatakse funktsionaalse kõhukinnisuse klassifitseerimiseks Rooma IV kriteeriumeid (1), mille kohaselt jagatakse patsiendid kahte rühma: lapsed alates sünnist kuni nelja-aastaseks saamiseni ja üle nelja-aastased lapsed.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele