Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Geenivaramu andmetest on saanud varandus
Meie eesmärk ei ole ainult kuiva teaduse
tegemine, sama oluline on, et kogutud andmed ka konkreetse inimeseni jõuaksid,
põhjendas Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu teabejuht Annely Allik, miks nad
algaval nädalal võtavad ühendust 2000 geenidoonoriga.
Seotud lood
Eerik Lepisk on oma geenid teaduse heaks
loovutanud kaks korda. Esimest korda neli aastat tagasi, mil ta ise otsustas
doonoriks hakata, ning teist korda sel esmaspäeval, mil geenivaramu kutsus teda
kordusuuringule, kirjutab Tartu
Postimees.
Eesti Geenivaramusse on kogutud juba rohkem
kui 51 500 geenidoonori tervise- ja sugupuuandmed. Käivitunud on laiaulatuslik
teadustöö ja andmete analüüs.
Järgmise viie aasta jooksul TÜ Eesti
Geenivaramus toimuv teadustöö võib aidata Eesti riigil tulevikus kokku hoida
väga suure hulga raha, kirjutas
Eesti Päevaleht.
Eesti Geenivaramu juht professor Andres
Metspalu sõnul pole enam kaugel aeg, mil geenidoonor ise saab hakata oma
geenikaarti ja sellel olevat informatsiooni oma tervise huvides kasutama,
kirjutab Tartu
Postimees.
Kohustus sõlmida patsiendikindlustus on Eestis kehtinud alates 2024. aasta novembrist. Süsteemi käivitudes oli tervishoiuteenuse osutajate peamine küsimus, kuidas uut kohustust üldse täita. Nüüd, kui leping on enamikul juba sõlmitud, nihkub fookus sisulisemaks: millist kaitset leping tegelikult pakub ning mida see patsiendile kahju korral tähendab.
Enimloetud
2
4
5
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele