Geenivaramu andmetest on saanud varandus

Eerik Lepisk on oma geenid teaduse heaks loovutanud kaks korda. Esimest korda neli aastat tagasi, mil ta ise otsustas doonoriks hakata, ning teist korda sel esmaspäeval, mil geenivaramu kutsus teda kordusuuringule, kirjutab Tartu Postimees.

Eesti Geenivaramusse on kogutud juba rohkem kui 51 500 geenidoonori tervise- ja sugupuuandmed. Käivitunud on laiaulatuslik teadustöö ja andmete analüüs.

Järgmise viie aasta jooksul TÜ Eesti Geenivaramus toimuv teadustöö võib aidata Eesti riigil tulevikus kokku hoida väga suure hulga raha, kirjutas Eesti Päevaleht.

Eesti Geenivaramu juht professor Andres Metspalu sõnul pole enam kaugel aeg, mil geenidoonor ise saab hakata oma geenikaarti ja sellel olevat informatsiooni oma tervise huvides kasutama, kirjutab Tartu Postimees.

Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.