Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Arstitudengid said oodatud õiguse
Riigikogu võttis tänasel istungil vastu
seadusemuudatused, mille alusel võivad juba viimasel kursusel õppivad
arstitudengid hakata teise tervishoiutöötaja juhendamisel teenust osutama.
Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi vastne
juht Helen Lempu kirjutab seltsi võrguväljaandes,
et juba eesolevast suvest on kõigil vähemalt IV kursuse läbinud
arstitudengitel võimalus töötada abiarstina.
Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi
presidendi Gilber Kase sõnul oli nende ettepanekus kirjas, et järgmise sammuna
tuleb abiarstile õiguste ja kohustuste ning töö tasustamise süsteem välja
töötada.
Ehkki arstiteaduse viimaste kursuste
üliõpilased said mullu aasta lõpuks kätte kauaoodatud õiguse töötada abiarstina,
on nende tööle rakendamine veel pisut segane ja nad pakuvad konkurentsi
residentidele.
Aprillis toimunud Eesti
Arstiteadusüliõpilaste Seltsi (EAÜS) üldkoosolekul valiti uued juhatuse liikmed
ja töögrupi juhid. Seni seltsi juhtinud Gilber Kase vahetas välja Helen
Lempu.
Juukselahk muutub laiemaks, hobusesaba õhemaks ja peanahk paistab rohkem välja? Sa ei kujuta seda ette ning sa ei pea muutusega lihtsalt leppima. 17-aastase kogemusega trihholoog Natalja Buslova selgitab, miks juuksed perimenopausis ja menopausis muutuvad, kuidas eristada hõrenemist aktiivsest väljalangemisest ning milline järjepidev kodune hooldus saab elujõulisi juuksefolliikuleid toetada.