Seekordses “Tervisetarga” saates räägib Põhja-Eesti regionaalhaigla kopsuarst Pille Mukk, millal tasuks oma kopsude tervisele tõsisemalt tähelepanu pöörata, kuidas kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust diagnoositakse ja ravitakse ning millist rolli mängivad suitsetamine ja veipimine.
Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus ehk KOK kujuneb aastate jooksul ja võib kaua märkamatult süveneda. Üks esimene märk võib olla hoopis see, et trepist üles minemine muutub vaevalisemaks, senine liikumine raskemaks või tekivad püsiv köha ja hingeldus ning väljahingamisse sigineb vilistamine. Sageli pannakse muutused vanuse või kehvema vormi arvele ning arsti juurde jõutakse alles siis, kui haigus on juba välja kujunenud.
Doktor Mukk selgitab, mis KOKi puhul kopsudes tegelikult toimub, miks väljahingamine muutub vilisevaks ning kuidas haigust diagnoositakse. Juttu tuleb ka sellest, miks KOK on aladiagnoositud, kuidas kopsufunktsiooni mõõtmine aitab haigusele jälile saada ning miks tasub märgata muutusi oma tavapärases koormustaluvuses.
Juttu tuleb sellest, miks veipimisel tekkivat aerosooli ei maksa pidada süütuks veeauruks: e-sigareti vedelikku kuumutades jõuavad hingamisteedesse nikotiin, maitseained ja muud kemikaalid. Tavapärase sigareti ja veibi mõju kopsudele ei ole täpselt ühesugune ning aastakümnete pikkuse veipimise tagajärgede kohta pole veel samasugust teadmist nagu suitsetamise puhul – tervislik see aga kindlasti pole.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Saates räägitakse ka KOKi ravist, suitsetamisest loobumise olulisusest ja haiguse ägenemistest, mis võivad kopsufunktsiooni veelgi halvendada. Räägime, miks on KOKi patsiendile eriti olulised vaktsineerimised, mida saab inimene ise teha haiguse süvenemise aeglustamiseks ning milliseid uusi ravivõimalusi loodetakse tulevikus.
Saadet juhib Violetta Riidas.
Saadet saab kuulata reedel, 2. oktoobril kell 15 SIIN ja hiljem järelkuulata Äripäeva raadio saatesarjade rubriigis.
Ehkki kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust (KOK) peetakse peamiselt vanemate inimeste haiguseks, leiti värskes uuringus, et hõlmatud populatsioonis esines haigust ka 4,5 protsendil alla 50aastastest täiskasvanutest.
Ida-Viru keskhaigla (IVKH) avas teisipäeval hingamistervise keskuse, mis koondab pulmonoloogi vastuvõtud, õendusabi ja hingamiselundkonna diagnostilised uuringud ühe keskuse alla. Pulmonoloog Veronika Iljina juhitava keskuse eesmärk on muuta hingamisteede probleemidega patsiendi raviteekond terviklikumaks ja lihtsamaks.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.