Autor: Triin Tabur • 11. veebruar 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Meenutused: Tori hospidalist Aia tänava haiglasse
Selma Leesi oli 18-aastane neiu, kui ta
1938. aastal Saaremaa maakonnahaiglas kokana tööle hakkas. Mõned lühikesed
perioodid välja arvatud, oli Selma haiglaga seotud veel 1980. aastal ja abistas
vajadusel hiljemgi. Ta on töötanud vanas haiglas Toris ja uues, Aia tänava
haiglas, näinud selle pika aja jooksul kümneid arste, õdesid, teisi
haiglatöötajaid, olnud üks osake meie haiglast ja praegu nagu selle maja elav
entsüklopeedia paljudes küsimustes. See lugu sai kokku mälestustest-meenutustest
ajast Tori vanas haiglas ja 70 aasta tagusest kolimisest uude, Aia tänava
haiglasse.
Haiglal olid lehmad ja sead
Saaremaa maakonnahaigla oli tollal ainuke haigla Saaremaal, see asus Tori ja Põduste jõe vahelisel alal Sõrve maantee ääres ning koosnes viiest majast ja keldrist. Majadest suurim oli haigemaja ja see on praegugi alles. Teine maja oli vanaaegne kivimaja, mida kutsuti gundaliniks. Kolmandasse mahtusid surnukuur, pesuköök, laut kahele lehmale ja sigadele ning põiki selle maja otsas oli maja nakkushaigetele ning tuba ka psüühiliste häiretega patsientide jaoks. Köök asus eraldi Sõrve maantee ääres väikeses puumajas, kus oli veel nõudepesuruum, sahver ja kaks söögituba ning koka tuba. Õues oli pumbakaev.
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!