Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Patsientide liikumisvabadus Euroopas suureneb
Euroopa Liidu nõukogu kiitis eile heaks
direktiivi, mis annab patsientidele õiguse pöörduda arstiabi saamiseks teise
riiki ja saada hüvitist samas ulatuses kui nad seda kodumaal sama arstiabi eest
saaksid.
Eesti raviteenuste pakkujad kinnitavad, et
välismaalt saabuvate patsientide osakaal on pea olematu. Oma teenuste
tutvustamist piiri taga pole keegi seni ka prioriteetseks pidanud.
Sotsiaalminister Hanno Pevkur arutas täna
Euroopa Komisjoni tervise- ja tarbijaküsimuste volinik John Dalliga patsientide
vaba liikumist, leides, et see võiks säilitada paljude arstide töökohad Eestis,
kirjutas ERRi
uudised.
Patsientide vaba liikumise direktiiv lubab
hiljemalt kolme aasta pärast Eesti elanikel ravida ennast riikliku
tervisekindlustuse toel kõikjal Euroopa Liidus (EL) , kuid haigekassa katab
ravikulud vaid Eesti hinnakirja alusel, kirjutavad ERRi uudised.
Sotsiaalministeeriumi hinnangul ei ole praegu alust
arvata, et patsientide vaba liikumine toob kaasa välisriikide patsientide tulva
meie tervishoiuasutustesse.
Kohustus sõlmida patsiendikindlustus on Eestis kehtinud alates 2024. aasta novembrist. Süsteemi käivitudes oli tervishoiuteenuse osutajate peamine küsimus, kuidas uut kohustust üldse täita. Nüüd, kui leping on enamikul juba sõlmitud, nihkub fookus sisulisemaks: millist kaitset leping tegelikult pakub ning mida see patsiendile kahju korral tähendab.