Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kuulmispuudega kuni 15% Eesti elanikest
Arvamus, et vaegkuulmine – kõnest
arusaamise langus, pidev kohin peas või kõrvades – puudutab esmajoones eakaid
inimesi, on ekslik. Just noored on tugevasti ohustatud, moodustades kõige
olulisema riskigrupi.
Meedikute andmetel on praegu suurema või väiksema kuulmispuudega inimesi juba 10-15 protsenti Eesti elanikkonnast. Noorte seas on see arv veelgi suurem, kirjutas teadus.err.ee.
Seotud lood
Soomes läbi viidud uuringu kohaselt
halvendab ajateenistus kutsealuste kõrvakuulmist.
Tartumaale Haaslava valda kerkib
lapsevanemate eestvedamisel Maarja Päikesekodu töö- ja elukeskkond 50-le
intellektipuudega noorele, mille tarvis toimub pühapäeval Tartus Peetri kirikus
heategevuskontsert.
iPod’ide ja muude muusikapleierite
populaarsus on kaasa toonud selle, et kuulmiskahjustuse juhtumite arv on
teismeliste seas viimase 20 aastaga ligi kolmandiku võrra tõusnud.
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele