Karskusgeen võib aidata alkoholismi ennetada

Rühm Scrippsi uurimisinstituudi teadlaseid on üles leidnud võtmetähtsa bioloogilise mehhanismi, mis kinnitab hüpoteesi alkoholisõltuvusele kujunemisest. Uus teadmine sillutab teed ülemäärast alkoholipruukimist ohjeldada aitavate ravimite väljatöötamisele, vahendas Forte.

Eestis on u 55 000 alkoholisõltlast, kellest saab ravi 10%. Võrreldes nõukogude ajaga pole joomisharjumused muutunud, kirjutab Eesti Päevaleht.

A. Le Coqi õlletehase juhi Tarmo Noobi väide, et 2,9protsendilise kangusega õlut sobib juua ka enne auto juhtimist, ei ole arstide sõnul tõene, sest rooli istumiseks ei sobi ükski alkohol, sõltumata sellest, kas ta on lahja või kange.

Uurijad teavad juba, et alkoholisõltuvus on tugevas seoses kehva impulsikontrolli ehk täpsemalt suutmatusega otsustada pigem suure, viibega saabuva preemia kui väiksema, ent vahetuma preemia kasuks.

Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.