Autor: Violetta Riidas • 15. aprill 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Hea näide on siinkohal TÜ Kliinikumis tehtud kopsusiirdamine, mida finantseeriti suuresti meditsiinilise innovatsiooni fondi (TÜ Kliinikumi arendusfond) kogunenud kliiniliste uuringute rahast. Kopsukliinik kui üks aktiivsemaid kliiniliste uuringute tegijaid sai teha erialase läbimurde. Innovatsiooniga tegelemine aitab tekitada uut innovatsiooni.

Konkurents biofarmaatsiatööstuse investeeringutele aga kasvab. Uuringute arv on viimastel aastatel vähenenud nii Eestis kui ka mõnes lähiriigis. Kliiniliste uuringute kaudu Eestisse jõudnud investeeringu suurusjärguks on hinnatud ligikaudu 25 miljonit eurot aastas, mis on tekitanud vähemalt paarsada töökohta. See on sama palju kui Eesti Arengufondi analüüsis toodud tervishoiuteenuse ekspordi maht.Tervishoiuteenuse eksporti tasub arendada – seda on mitmel tasandil välja öeldud. Kuid arendamine (sh kliiniliste uuringute siia meelitamine) on seni siiski ainult huvitatud tervishoiuasutuste ja uuringufirmade pärusmaaks jäänud. Ilmselt on veel liiga optimistlik oodata mingeid riigipoolseid liigutusi muutmaks Eestit biofarmaatsiatööstuse investeeringutele senisest atraktiivsemaks. Mõni Euroopa riik on otsustanud seda teha (maksusoodustused investeeringutele vms) ja teatud juhtudel on see otsuse nende kasuks kallutanud.2007. aastal kuulutati välja Eesti Ravimiarenduskeskuse käivitamine. Eeldati, et viie aasta pärast ehk aastaks 2012 töötab selles 400 teadlast ja aastakäive on 100 miljonit eurot. Kahjuks pole algatus realiseerunud ligilähedaseltki sellises mahus, nagu oodati. Iseseisev ravimiarendus Eestis on väga kena idee, kuid ilmselt ei sünni see koostööta nn suure farmaatsiatööstusega.