Riik tahab erapooletult arstide
koolitusfondilt rahalise toetuse andmise asemel hoopis tulumaksu koguma
hakata.

Arstide koolitusreisidega päevakorda kerkinud vajadus luua erapooletu koolitusfond on tegelikult sissemurdmine lahtisest uksest, kuna selline fond on juba olemas.
Eesti Arstide Liit asutas 2001. aastal sihtasutuse Arstide Täiendkoolituse Fond eesmärgiga parandada arstide võimalusi osaleda erialastel koolitustel. Eelkõige peeti silmas just rahvusvaheliste erialaorganisatsioonide konverentsidel osalemist.
Arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa, kes on ühtlasi ka fondi juhataja, märkis, et nad on alates 2003. aastast maksnud välja 156 stipendiumi kogusummas 1,3 miljonit krooni. See teeb toetuse keskmiseks suuruseks 8333 krooni. Rehemaa sõnul on arstide huvi fondi vastu kogu aeg suur olnud, kuid kõiki taotlusi nad rahuldada ei saa. Peamised sponsorid on olnud ravimifirmad ja arstide liit ise.

Arstide liidu koolitusfondi senisest vähem panust
“See on just niisugune fond, mida nüüd arstide koolituseks luua soovitatakse – stipendiumid määrab fondi nõukogu ja saaja ei ole seotud kindla firmaga. Fondi juhataja ja nõukogu liikmed töötasu ei saa,” selgitas Rehemaa. Ta lisas, et toetajaid on viimasel ajal majandusraskuste tõttu vähemaks jäänud.
Samas on viimasel ajal päevakorda kerkinud maksu- ja tolliameti soov kaotada fondilt maksuvabastus. Põhjuseks tuuakse vajadus kaotada maksuerisus ning asjaolu, et tegemist ei ole heategevusliku organisatsiooniga.
“Tulumaksusoodustusega MTÜde ja sihtasutuste nimekirjast kustutamine on üsna kummaline otsus, arvestades seda, et riik arstide kohustuslikku täienduskoolitust ei rahasta,” arvas Rehemaa.
Tema sõnul on haigekassa raviteenuste hindadesse arvestatud küll väike summa ka koolituseks, kuid kas ja kuidas see arstini jõuab, otsustab tööandja. Samuti on viimasel ajal koolituskulusid hinnakirjakärpe tõttu tunduvalt koomale tõmmatud. “Kui arstid ise fondi kaudu koolitusraha leiavad, siis avastab valitsus, et see on tulu, mida peab maksustama,” oli Rehemaa nördinud.

Ravimifirma näeb toetuste jagamisel riigi ülesannet
Kui kaob maksuvaba annetamise võimalus, siis Rehemaa hinnangul firmade huvi fondi vastu ilmselt väheneb. Samuti jäävad tema sõnul väiksemaks summad, mida fond saab arstidele stipendiumidena välja maksta, sest osa sellest võtab riik tulumaksuna ära.
Sanofi-Aventis Eesti on üks väheseid ravimifirmasid, kes järjepidevalt koolitusfondi toetanud on. “Tulumaksuerisuse kaotamine poleks probleem, kui teaduse toetamine oleks avalikust rahast piisaval määral finantseeritud. Kuni riik ei panusta, on küüniline võtta ära see vähenegi erasektoritoetus,” leidis firma juht Piret Sell, kes on ühtlasi Ravimitootjate Liidu nõukogu esimees.
Sanofi-Aventis on panustanud ka arstide liidu fondi alla kuuluvasse Eesti Nooremarstide Ühenduse koolitusstipendiumisse, mille eesmärk on toetada noori arste, kes esitavad oma teadustöid rahvusvahelistel konverentsidel. Sell on seisukohal, et residentide ja noorte arstide toetamine peaks olema riigi prioriteet.

Kommentaar:
Loodan, et leitakse üksteisemõistmine
Hanno Pevkur, sotsiaalminister
Usun, et maksu- ja tolliamet (MTA) lähtub oma töös kehtivatest seadustest. Kui MTA on leidnud SA Arstide Täiendkoolituse Fond tegevuses või fondi tegevust reguleerivates dokumentides midagi sellist, mistõttu fond ei saa kuuluda maksusoodustuse saajate nimekirja, peavad fond ja MTA erimeelsused selgeks rääkima.
Olen seda meelt, et kõik Eestis maksusoodustust saavad MTÜd või SAd peavad olema võrdselt koheldud ning kui soodustusele on õigus, siis see ka saadakse.
Loodan, et fond ja MTA leiavad üksteisemõistmise ning asjad laabuvad normaalselt.

KULKA-laadne fond oleks parim
Piret Sell, Sanofi-Aventis Eesti juht
Arstide Täiendkoolituse Fondi puhul kasutati analoogiat KULKAga (Eesti Kultuurkapital). KULKAt finantseeritakse alkoholi- ja tubakaaktsiisist ning eraannetustest. Sellisel kujul saab arstide täiendusõppe fond jätkuda, kui tervishoidu, haridust, teadust ja innovatsiooni Eestis väärtustama hakatakse. See ei ole fond, mille algatus peaks tulema ravimifirmadelt. Ravimifirmad panustavad juba praegu neisse väärtustesse olulisel määral.

Taust:
EAL toetab kuni 10 000 krooniga
* Stipendiumi on õigus taotleda Eestis töötavatel arstidel.
* Stipendiumi suurus on kuni 10 000 krooni (ca 639 eurot).
* Stipendiumide arvu määrab sihtasutuse nõukogu.
* Stipendium antakse erialaseks täienduskoolituseks, ümberõppeks või osavõtuks erialasest kongressist või konverentsist. Eelistatud on taotlused Euroopas toimuvatel üritustel osalemiseks.
* Stipendiaadid on kohustatud läbitud koolituse teemadel avaldama erialast teavet sisaldava artikli ajakirjas Eesti Arst.
Allikas: Eesti Arstide Liit