Ehkki viimaste aastatega on Eestis tervishoiu kvaliteedi parandamiseks rohkesti tööd tehtud, on arendamist vajavaid valdkondi veel, tõdeti aprilli algul toimunud Meditsiiniuudiste seminaril. Enim tuntakse puudust tervisealastest andmekogudest, mis lubaks pädevat analüüsi, näiteks seni paljuski mahavaikitud tüsistuste kohta.

Seotud lood

Uudised
  • 26.04.11, 11:54
Tüsistused pigem tabuteema
TÜ Kliinikumi juhatuse liige Margus Ulst tõdes Meditsiiniuudiste kvaliteediseminaril, et Eesti raviasutused ei kogu ega väljasta delikaatset kvaliteediinfot, sest kardetakse ajakirjandust, võlaõigusseadust, patsientide nõudeid, konkurente ja haigekassat.
Uudised
  • 25.04.11, 16:06
Kliinikumi kevadkonverentsi keskmes ravikvaliteet
Tartu Ülikooli Kliinikumi 11. mail toimuval kevadkonverentsil võetakse luubi alla ravikvaliteediga seonduvad teemad. Ürituse ajal antakse üle TÜ Kliinikumi preemia ja tehakse teatavaks Neinar Seli stipendiumi tänavused saajad.
Uudised
  • 05.07.11, 13:51
Haigekassa maksab kvaliteeditasu keskmiselt 2877 eurot perearsti kohta
2010. aasta tulemuste põhjal maksab haigekassa alates juulist välja kvaliteeditasu 281-le perearstile kogusummas 808 357 eurot - kvaliteediindikaatorite süsteemiga liitunuid on Eestis juba 90% perearstidest, teatas haigekassa.
Uudised
  • 29.04.11, 15:52
Kaja Põlluste: Arenguruumi on veel piisavalt
Sotsiaalministeeriumis valmis 2008. aastal rahvastiku tervise arengukava 2009–2020. Arengukavas ja selle rakendusplaanis on kirjeldatud hulka abinõusid tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamiseks, patsiendi õiguste kaitseks, tervishoiuteenuste osutajate motiveerimiseks ja kvaliteediindikaatorite süsteemi loomiseks. 2009. aastal kinnitati sotsiaalministri käskkirjaga esmatasandi tervishoiu arengukava aastateks 2009–2015.
  • ST
Sisuturundus
  • 07.10.26, 12:07
Küberturbeekspert: üks hooletu koostööpartner võib seada ohtu kogu ettevõtte andmed
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Meditsiiniuudised esilehele