Autor: Triin Tabur • 27. aprill 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mäletatavasti peatas eelmise aasta aprillis plahvatuslikult pursanud Eyjafjallajökull nädalaks Euroopa lennuliikluse. Suurim II Maailmasõja järgne seisak mõjutas hinnanguliselt kümmet miljonit inimest ning läks maksma 2,5 miljonit eurot. Ent äsja Ühendriikide teaduste akadeemia toimetistes (PNAS) avaldatud tuhaproovide analüüsi põhjal oli resoluutne samm pigem ennast väärt, kirjutas teadus.err.ee.

Mullu 14. aprillil toimunud purskel tulemäest välja paiskunud magma jahtus kiirelt liustikujää mõjul – ent ühtlasi jahvatati sellesama jää poolt imepisikesteks teravate servadega kildudeks. Hall tuhk oli peen nagu jahu – ent nagu nüüd ilmnes, ei lihvinud selle osakeste teravaid servi "sõbralikumaks" isegi kahenädalane katseklaasi-pöörises hulpimine. Seega poleks seda teinud ka udu või vihm looduslikes tingimustes.