Eesti Patisentide Esindusühingu poole on
kaebustega pöördutud kõige rohkem just hooldushaiglatest ja hooldekodudest,
eriti aga Keila haiglast, ütles esindusühingu juht Marika Kabal, vahendas
ERR.
Kabal rääkis "Ringvaates", et talle oli see üllatus, et inimesed julgesid ETV saates "Pealtnägija", kus räägiti Keila haiglast ja seal töötavast doktor Andres Perist ning selle haigla probleemidest, avalikult rääkida. Tema sõnul inimesed kardavad, et neid ei toetata edaspidi, samuti kardetakse arstide reaktsiooni, mis on hiljem ennastõigustav ja ründav. "Paljud patsiendid, kellel on olnud eelmise arstiga probleeme, tunnevad ja saavad aru, et sellest probleemist on ka uus arst teadlilk ja suhtub temasse juba eelarvamusega," selgitas ta.
Seotud lood
Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) juhatus
vabastas täna järel- ja hooldusravi kliiniku juhataja kohustest Andres
Peri.
Eesti Patsientide Esindusühingu jurist
Kristi Rekand kirjutas Eesti inimõiguste keskuse poolt täna avalikustatud
aastaaruandes, et hooldusravi või hoolekande teenuse saamisel võib Eestis
esineda väärkohtlemise kõige raskemat vormi — piinamist, vahendas Delfi.
Kehva hooldusraviga kokku puutunud inimesed
leiavad, et tegu on sotsiaalministri ja tervishoiuametnike tegemata tööga,
mistõttu surevate vanurite kohtlemist Eestis saab samastada inimväärikuse jalge
alla tallamisega, kirjutas Õhtuleht.
Sotsiaalministeeriumi terviseala
asekantsleri Ivi Normeti sõnul on hooldusravi valdkonda jõudsalt arendatud.
Näiteks kui 2003. aastal oli Eestis 976 hooldusravi voodikohta, siis 2010.
aastal juba 1557, kirjutas Õhtuleht.
Palavalt kuum suvine päev, higimull otsa ees ja särk läbimärg – see ei ole ainult normaalne, vaid lausa hädavajalik. Siiski ei seosta kõik higistamist ainult palava suvepäevaga. Higistamine võib tähendada rahvarohkeid üritusi, tähtsaid esinemisi või olulisi koosolekuid, aga ka vahelduvate kuuma- ja külmahoogudega üleminekuiga.