Autor: Violetta Riidas • 25. mai 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Hüpotermia rakendamine pärast elustamist

Põhja-Eesti Regionaalhaiglas hakati kahe aasta eest haigete elustamise järel kasutama jahutamise meetodit. Tegelikult on jahutamise võimalusi kardiokirurgias uuritud juba 1940. aastatest.

1980.-1990. aastatel toimunud intensiivravi areng on võimaldanud ära hoida või vähendada paljusid hüpotermiaga seonduvaid kahjulikke toimeid. Alates 2002. aastast, kui ajakirjas New England Journal of Medicine ilmus kaks artiklit elustamisjärgse jahutamise efektiivsusest, hakati seda meetodit laiemalt praktiseerima.

Regionaalhaigla anestesioloogiakliiniku anestesioloog Valdo Toome oli kolleegidega selle meetodi esimesi kasutuselevõtjaid Eestis. Tema sõnul kasutatakse kontrollitud jahutamist eelkõige kliinilisest surmast elustatud haigete ravis ühe lisameetodina.

Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Kadi HeinsaluMeditsiiniuudiste peatoimetajaTel: 6670 451
Violetta RiidasMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 454
Margot VentMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 446
Kristiina KäitMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 58552330
Karin TammMeditsiiniuudiste sündmuse juhtTel: 513 8862
Minna Liisi LiivrandMeditsiiniuudiste sündmuste projektijuhtTel: 6670 230
Maarja KõrvMeditsiinimeedia müügijuhtTel: 5257708
TellimiskeskusTel: 667 0099