1980.-1990. aastatel toimunud intensiivravi areng on võimaldanud ära hoida või vähendada paljusid hüpotermiaga seonduvaid kahjulikke toimeid. Alates 2002. aastast, kui ajakirjas New England Journal of Medicine ilmus kaks artiklit elustamisjärgse jahutamise efektiivsusest, hakati seda meetodit laiemalt praktiseerima.
Regionaalhaigla anestesioloogiakliiniku anestesioloog Valdo Toome oli kolleegidega selle meetodi esimesi kasutuselevõtjaid Eestis. Tema sõnul kasutatakse kontrollitud jahutamist eelkõige kliinilisest surmast elustatud haigete ravis ühe lisameetodina.