Võimalus lugeda või järjestada elusolendite DNA-d on teadlaste meeli köitnud juba tükk aega. Alates esimest genoomi järjestamisest 1970. aastatel on see meditsiinis, biotehnoloogias ja geneetikas kaasa toonud hüppelise arengu. Loodetakse, et tulevikus muutub meditsiin personaalseks lähtudes eelkõige just konkreetse inimese geneetilise koodi eripäradest.
Hoolimata aga sellest, et üksiku indiviidi genoomi järjestamine on aja jooksul järjest odavamaks muutunud, maksab see endiselt liiga palju, et seda laiematesse massidesse viia. Üheks suurimaks probleemiks on geneetilise koodi lugemiseks vajaliku aparatuuri maksumus.