Viimaste aastakümnete jooksul on nahavähist
saanud üks võimsamatest ja kardetumatest vähivormidest. Päevitunud jume on moes
ja nii levib naharakkudest tekkiv kasvaja jõudsasti. Vähiekspert professor Ian
Frazer on aga suure läbimurde serval – teadlane loodab lähima aasta jooksul
välja töötada nahavähivastase vaktsiini, vahendas ERR-i teadusportaal.
Teadlane usub, et võtmeelemendiks on siinkohal taas viirus(ed). Teooriat, et inimene võib haigestuda vähki viiruse tagajärjel, tõestas ta juba Gardasili luues. Oma katsetustes näitas ta, et inimese papilloomiviirus on peamine emakakaelavähi tekitaja naistel. Nüüd kasutab ta sama taktikat, et leida nahavähki tekitav viirus ja töötada välja vaktsiin selle vastu.
Seotud lood
Suurbritannia Leedsi ülikooli teadlaste
hinnangul ei saa väga kahvatu nahaga inimesed viibida piisavalt pikka aega
päikese käes, et nende keha toodaks vajalikul hulgal D-vitamiini, vahendas ERR Teadusuudised.
Kui klassikalised vaktsiinid tutvustavad
immuunkaitsele kahjutekitaja nõrgestatud või surnud varianti, kohandatakse uued
vaktsiinid geenitehnoloogia abil spetsiaalselt iga üksiku patsiendi haigusele,
kirjutab ajakiri Imeline
Teadus.
Teadlased on jõudnud avastuseni, tänu
millele võiks tulevikus luua universaalse gripivaktsiini, mis mõjub selle
viiruse kõikidele tüvedele, kirjutab ERRi teadusportaal.
Haigla igapäevatöö keerukus ei seisne ainult patsientide ravimises, vaid ka selles, et õiged ravimid jõuaksid õigel ajal patsientideni. Iga ravim on kriitilise tähtsusega ning isegi väikesed vead annuses või ravimivalikus võivad ohustada patsiendi tervist. Haiglas liigub päevas sadu ravimeid. Nende käsitsi haldamine, komplekteerimine ja dokumenteerimine muudab protsessi keerukaks ning veaohtlikuks.