Autor: Triin Tabur • 9. september 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Sule leiab, et ravijärjekorrad on vaid üks kriteerium, mis eraldi võttes ei näita tervishoiu taset ja seda rida mööda järge ajades satume valele teele. Tegelikult on olukord tema sõnul tänavu paranenud, sest ambulatoorne töömaht on olnud 7-8 protsenti mullusest suurem, mis näitab, et meedikud on rohkem tööd teinud ja enam patsiente vastu võtnud.

Tegelikult on ka ravijärjekorrad meil Euroopas ühed lühemad. Suvel on mõju avaldanud ka puhkused. Ta tõi näite oma juhitavast Pärnu haiglast, kus nefroloog võtab vastu vaid kord kuus, sest enama järele pole vajadust. Kui nüüd see arst ühe kuu puhkas, siis pikenes järjekord tema juurde fomaalselt võttes ühe kuu võrra, samas olid kõik soovijad ennast vastuvõtule registreerunud ja keegi ei kannatanud seeläbi.