Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Viljandi kollatõvekolle võibki jääda leidmata
Möödunud nädal tõi Eestis juurde üheksa A-viirushepatiidi haigusjuhtu, neist seitse on seotud Viljandimaaga. Ühel juhul toimus nakatumine väljaspool Eestit, ühel haigestunul pole seost Viljandiga. Alates augustist on Viljandis ja Viljandimaal kinnitatud 52 kollatõppe haigestumisjuhtu, peale nende veel 12 haigestumist, mis on Viljandiga seotud – neist 8 Tallinnas, üks Tartu-, Harju-, Rapla- ja Pärnumaal.
Seotud lood
Viirushepatiitidesse haigestumine on Eestis
tänavu esimesel poolaastal võrreldes mullu sama ajaga hüppeliselt
suurenenud.
Eestis on käesoleval aastal registreeritud
seisuga 07.09.2011 kokku 26 A-viirushepatiidi haigusjuhtu, neist 16 on
lisandunud augustist alates Viljandimaalt.
Terviseamet alustas Viljandimaal uuringut,
mille abil püütakse välja selgitada nakkusliku kollatõve ehk A-viirushepatiidi
levikut ja haigestumist põhjustavad riskitegurid.
Möödunud nädalal (03.10 – 09.10.2011)
lisandus Terviseameti andmeil Eestis kaheksa uut A-viirushepatiidi haigusjuhtu,
kõik olid seotud Viljandimaaga.
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele