Viimasel kahel aastal on Eestis kliiniliste
uuringute algatamise taotluste arv märgatavalt vähenenud, näitab
ravimiameti statistika. Kui tippajal 2007 esitati ligi 100 taotlust, siis
eelmisel ja üle-eelmisel aastal alla 80. Mullu taotluste arv siiski õige pisut
tõusis võrreldes 2009. aastaga.

Neid numbreid esitleti reedel kliiniliste uuringute konverentsil Tallinnas, mille ühiselt organiseerisid ravimiamet ja ravimitootjate liit.

Faaside järgi esitatakse endiselt Eestis taotlusi enim III faasi uuringutele: mullu isegi rohkem kui 2009. aastal. IV faasi uuringute taotluste arv on mullu vähenenud võrreldes varasemate aastatega, samuti ka II faasi uuringute taotluste arv. I faasi uuringuid pole mullu ja 2009. aastal soovitud alustada, näitab ravimiameti tabel. Samas näiteks 2000. aastate alguses on Eestis I faasi taotluste osatähtsus olnud kõige suurem viimase 18 aasta lõikes, kuid ikkagi on neid väga vähe.

Kõige suurema osa uurimiskeskustest hõlmab liigitus "Teised keskused", sellele järgneb Tartu Ülikooli kliinikum, Ida-Tallinna Keskus, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja viimaks Lääne-Tallinna Keskus. Just "Teised keskused" alaliik kasvas mullu märgatavalt võrreldes 2009. aastaga, kuigi kasvanud on kõik neli sektorit.

Kui vaadata erialade kaupa, siis enim uuringuid sooviti mullu alustada neuroloogia alal (13), järgnesid sisehaigused (10), siis endokrinoloogia (8) ja onkoloogia (7), pulmonoloogia (7), reumatoloogia (6). Ligi kümne eriala puhul on soovitud algatada vaid üht uuringut (uroloogia, oftalmoloogia, neonatoloogia, kirurgia, hematoloogia, dermatoloogia, anestesioloogia, allergoloogia).

Konverentsil ettekande teinud Helsingi ülikoolihaigla ravimiuuringu keskuse juht Seppo Pakkala rääkis, et neil on teemaks see, kas arst kohtleb patsiente võrdselt: nii neid, kes osalevad tema uuringus kui ka neid, kes ei osale. "See on suur eetiline probleem ja me peame tagama, et uuringus osalemine ei annaks inimese ravis mingeid eeliseid või arsti lisatähelepanu," sõnas ta.