Eesti Haiglate Liit on alustanud haiglatest
ja Eestist lahkunud arstide ning õdede seiret, et saada toimuvast selge
pilt.

Selle aasta esimese üheksa kuuga on terviseametist sertifikaadi välja võtnud 94 arsti. Seda on 14 võrra vähem kui mullu samas ajavahemikus, kui dokumendi järel käis 108 meedikut. Sertifikaati on välja võtmas käinud nii arstid kui ka õed, ämmaemandad ja hambaarstid.

Numbrid tekitavad siiski veidi ärevust, kuna riigikontrolli 2010. aasta audit näitas, et pensioniealiste töötavate arstide hulk on kasvanud ja noorte arstide pealekasv ei ole piisav. Lisaks hakkab 2014. aastast igal aastal pensioniikka jõudma rohkem arste kui residente prognoosi järgi tervishoiusektorisse tööle asub.

Rakvere Haigla juht Rain Sep shy;ping ütles, et arve liigub igasuguseid ning kõik on suhteline. “Arst võib töötada mitmes haiglas. Kui ta läheb ära, siis kaotame järsku hoopis kolm arsti,” muigas Sepping ja lisas, et see on keeruline teema. “Näitaja on see, et haigekassa lepingut ei täideta mõnes haiglas just võimsuse puudumise tõttu ehk seepärast, et arste pole. See ongi üks indikaatoreid.”

Haiglate liit on otsustanud oma uuringuga olukorda selgust tuua. “Oleme haiglate liidus leppinud kokku, et teeme selle aasta lõpuks reaalse seire,” sõnas liidu juht Urmas Sule.

Ta lisas, et terviseameti andmeid on riigi tasemel kindlasti oluline jälgida, kuid need ei anna raviasutustes toimuvast paraku tegelikku pilti.
Uuring peabki kaardistama, millistel erialadel ja kui suur on tänavune ränne Eestist välja.

“Muidu öeldakse ühelt poolt, et kõik arstid on juba ära läinud, ning teiselt poolt, et kõik on korras, rännet ei toimu ja muretsemiseks pole põhjust. Igasugune informatsioon peab olema kogutud eesmärgipõhiselt. Vajalikke andmeid on mõtet hankida ikka sealt, kus info tekib ja on reaalne huvi moonutamata tõde teada – seega haiglates,” leidis Sule.

Kommentaar: Kindlustunne hoiaks arstid Eestis
Urmas Sule, Eesti Haiglate Liidu juht

Tervishoiutöötajad tahavad näha lähiaastatel seda, et majanduslanguse tingimustes tehtud ühised pingutused pole olnud asjatud.

Soovitakse, et olukord paraneks stabiilselt, töökoormus oleks mõistlik, töö motiveeriks ning palk tõuseks.

Selline areng annaks inimestele perspektiivis kindlustunde ja põhjuse Eestisse jääda, mitte paljude kolleegide eeskujul välismaale minna. Noorte tervishoiutöötajateta puudub meil tulevik.

Kui riigikontroll ja rahandusministeerium leiavad, et efektiivsust on jätkuvalt vaja suurendada, siis see pole küll signaal, mis meie riigi konkurentsivõimet Euroopa tööjõuturul parandaks. Pigem vastupidi.

Olukorras, kus Eesti tervishoiusüsteem on aastaid olnud vana maailma efektiivsustabeli tipus, tuleb kindlasti leida uusi prioriteete, näiteks orienteeruda koostöö tõhustamisele kõikidel tasanditel.

Selline lähenemisviisi muutus toetaks positiivselt ka patsiendi ja arsti usaldusel baseeruvat suhet kui kvaliteetse tervishoiuteenuse nurgakivi.