Autor: Triin Tabur • 1. detsember 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kalda tõi välja, et Eesti tervishoius on suurenenud kõikide osapoolte ootused. Ka perearstiabi suhtes. Nii loodab näiteks elanikkond saada perearstiteenust kiiremini, kauem, rohkem ning riik ja tervishoiukorraldajad ootavad peremeditsiiniteenuse suuremat kättesaadavust. Ja ka perearstide endi ootused on kasvanud - nad ehk jõuavad rohkem, aga soovivad ka rohkem, näiteks inimtööjõudu, finantsi, tunnustust.

Perearstide tasustamisest ja selle mõjust kõneldes tõi Kalda välja, et perearstidele määratav pearaha moodustab 67-68% kogu praksise finantseerimisest. See aitab kontrollida kulutusi, on erinev erinevates eagruppides ja võimaldab arvesse võtta töö mahtu antud grupis. kajuks ei ole see aga seotud kvaliteediga ega tegeliku tööpanusega ja on vanemates eagruppides ilmselgelt liiga madal.