Kui roimar ei jätnud kuritööpaigale oma
sõrmejälgi ega DNAd, ent puudutas näiteks ukselinki või rahatähte, võib
õnnestuda tema isik kindlaks teha sinna jäetud nahamikroobide abil. Just sellist
võimalust uurivad Tallinna Tehnikaülikooli teadlased, kirjutas
postimees.ee.

Anu Aaspõllu on Eesti kohtuekspertiisi vallas tõeline teerajaja. 1995. aastal tegi ta esimese kriminaalasjaga seotud DNA-ekspertiisi Eestis, ehitades seejärel üles politsei DNA-labori.

Viimastel aastatel arendab Aaspõllu TTÜ integreeritud süsteemide bioloogia keskuses forensikut, nagu ta ise oma südamelähedast valdkonda kutsub.

Aaspõllu juhib kaht projekti, mis toovad kriminalistidele kuritegude avastamisel abiks bakterid. Üks neist kasutab ära inimese nahal, teine aga mullas elavate bakterikoosluste ainulaadsust.

Teadusajakirja Forensic Science International hiljutises geneetikateemalises lisas avaldas Aaspõllu koos kolleegidega artikli, kus uuris, kas nahamikroobide põhjal on võimalik seostada inimesi asjadega, mida nad on puudutanud.

«On teada, et mikroobide kooslus meie peal on unikaalne ja ka eri kehaosadel on see erinev,» räägib Aaspõllu. «Käed on selline kehaosa, mille mikroobikooslus, isegi kui käed ära peseme, taastub päris kiiresti.»

Aaspõllu sõnul uuritakse nahamikroobide kasutamist inimeste tuvastamiseks ka paaris teises töörühmas mujal maailmas, kuid nende töö oli esimene, milles vaadeldi, kas ja kuidas sobivad analüüsiks eri aegadel võetud proovid.

Praegu seda meetodit kohtus veel kasutada ei saa, ütleb Aaspõllu, kuid nad jätkavad tööd, et niikaugele jõuda. «Püüame arvutusmudeleid täpsemaks saada, võtta juurde lisamarkereid, proovida läbi eri stsenaariume, et saada rohkem selgust, kuidas asjad käituvad,» nimetab ta eelseisvaid ülesandeid.

Ta ei usu, et mikroobiproov hakkab kunagi asendama tavapäraselt kasutatavat, inimese DNA analüüsil põhinevat lähenemist, küll aga varustab uurijaid lisatõenditega või vihjetega, kust edasi otsida.