Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ära anda puudetõendid
Kümme aastat puudetõendite saagat tipnes
kuu eest sotsiaalministeeriumist riigikokku saadetud eelnõuga, millega antakse
ekspertarstidele üle perearstide senine töökohustus. Kuid ka nemad pole otsusega
rahul.
Kuum kartul liigub ühest peost teise, sest kuigi muudatus laseb perearstidel kergemini hingata, seab see küsimuse ette ekspertarstid, kes tegevuse eeloleval suvel üle peaksid võtma. Ekspertarstid leiavad, et infosüsteemis ei ole senini piisavalt andmeid, et nende põhjal pädevat ekspertiisi teha ja et just perearstid kui oma patsiendi head tundjad peaksid need andmed sinna sisestama. E-tervisega on liitunud umbes pooled perearstid ja neist valdav osa on infosüsteemi edasi saatnud pelgalt alla kümne dokumendi.
Seotud lood
Riigikogu sotsiaalkomisjonis on täna
arutusel puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja riikliku
pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu.
Riigikogus arutlusel oleva terviseseisundi
kirjelduste (TSK) vormi täitmise ekspertarstidele üleandmise
seadusemuudatuste seletuskirjast selgub, et sotsiaalkindlustusameti ekspertarste
ootaks uue tööga ka arvestatav palgatõus.
Riigikogu võttis täna vastu puuetega
inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja riikliku pensionikindlustuse seaduse
muudatused, mille kohaselt käivitub perearstide töö lihtsustamiseks 1. juunist
elektrooniline terviseandmete edastamise süsteem puude raskusastme ja püsiva
töövõimetuse määramiseks.
Rehabilitatsiooniteenust on viimastel aastatel saanud hulk inimesi, kel tegelikult ei pruugi puuet üldse ollagi, ütleb äsja loodud Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liidu juht Ahti Kallaste. Tõelised abivajajad võivad aga niimoodi rehabilitatsioonist ilma jääda, kirjutab Tarbija24.
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele