Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uus puude ja püsiva töövõimetuse menetlus lihtsustab arstide tööd
Riigikogu võttis täna vastu puuetega
inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja riikliku pensionikindlustuse seaduse
muudatused, mille kohaselt käivitub perearstide töö lihtsustamiseks 1. juunist
elektrooniline terviseandmete edastamise süsteem puude raskusastme ja püsiva
töövõimetuse määramiseks.
Puude raskusastme ja püsiva töövõimetuse tuvastamiseks edastavad pere- ja eriarstid praegu isikute terviseandmed terviseseisundi kirjelduse vormil sotsiaalkindlustusametile. Eesti Perearstide Seltsi ja sotsiaalministeeriumi koostöökokkuleppe kohaselt päritakse edaspidi ekspertiisiks vajalikud isikute terviseandmed tervise infosüsteemist. Kui andmed on infosüsteemis piisavad, saab otsused nende põhjal vormistatud. Kui andmed ei ole piisavad, palutakse perearstilt puuduolev info.
Seotud lood
Riigikogu sotsiaalkomisjonis on täna
arutusel puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja riikliku
pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu.
Riigikogus arutlusel oleva terviseseisundi
kirjelduste (TSK) vormi täitmise ekspertarstidele üleandmise
seadusemuudatuste seletuskirjast selgub, et sotsiaalkindlustusameti ekspertarste
ootaks uue tööga ka arvestatav palgatõus.
Kümme aastat puudetõendite saagat tipnes
kuu eest sotsiaalministeeriumist riigikokku saadetud eelnõuga, millega antakse
ekspertarstidele üle perearstide senine töökohustus. Kuid ka nemad pole otsusega
rahul.
Eile algas nn puudetõendite üleminekus
perearstidelt ekspertarstidele kolmas, viimane pilootetapp. Selle jooksul
töötavad sotsiaalkindlustusameti ekspertarstid juba laiemalt inimeste
taotlustega, küsides neilt selleks enne kirjalikku luba.
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.
Enimloetud
4
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele