• 25.01.12, 12:23
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Leepra tekkemehhanismid endiselt saladuseks

Terviseameti kinnitusel registreeriti mullu detsembris Eestis üheksa-aastase vaheaja järel uus pidalitõvejuhtum. Viimati diagnoositi leepra 2002. aastal meremehel, kes tõi haiguse kaasa tõenäoliselt Aafrikast, kirjutas Õhtuleht.
Et hirmsa haiguse peiteaeg võib ulatuda 40 aastani, siis ei saa nakatumiskohta päris kindlalt öelda. Ravimata jäänud pidalitõbi võib põhjustada näiteks jäsemete kaotuse. Raplamaal kunagise Kuuda leeprahaigete varjupaiga lähedal elavad inimesed tunnevad nakatumishirmu tänini.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 16.10.25, 14:23
Digitaliseeritud tekstiilid – üks alahinnatuim kokkuhoiukoht tervishoius
Regionaalhaigla digipööre tekstiilide halduses on näide sellest, kuidas digitaliseerimisega on võimalik vältida ohte ning tänu andmetele on selge ülevaade tekstiilivajadusest. Eesti suurim haigla on selle valdkonna digipöörde ja tekstiililahenduste edulugu: „Kui teekonda alustasime, küsisime endalt, kas see on innovatsioon või paratamatus,“ räägib Tõnu Talisainen, Regionaalhaigla haldusteenistuse juhataja.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Meditsiiniuudised esilehele