Autor: Triin Tabur • 25. jaanuar 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Leepra tekkemehhanismid endiselt saladuseks
Terviseameti kinnitusel registreeriti mullu
detsembris Eestis üheksa-aastase vaheaja järel uus pidalitõvejuhtum. Viimati
diagnoositi leepra 2002. aastal meremehel, kes tõi haiguse kaasa tõenäoliselt
Aafrikast, kirjutas Õhtuleht.
Et hirmsa haiguse peiteaeg võib ulatuda 40 aastani, siis ei saa nakatumiskohta päris kindlalt öelda. Ravimata jäänud pidalitõbi võib põhjustada näiteks jäsemete kaotuse. Raplamaal kunagise Kuuda leeprahaigete varjupaiga lähedal elavad inimesed tunnevad nakatumishirmu tänini.
1977. aastal suletud Kuuda leeprahaigete varjupaigas tohtrina töötanud Anne Sarv tõdeb, et haiguse päritolu on võimalik selgitada vaid põhimõtteliselt.
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!