Patsiendiohutuse uuring: töötajad pingutavad, kuid süsteem ei toeta neid piisavalt

Tartu ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna patsiendiohutuse nooremteadur Signe Asi uuris esimest korda terviklikult, kuidas tajuvad eri taustaga tervishoiutöötajad Eesti haiglate patsiendiohutuskultuuri- ja kliimat.

Uuring põhines 2022. aastal kolmes Eesti haiglas tehtud küsitlusel, millele vastas 594 töötajat nii eesti kui ka vene keeles. Osalenute seas oli nii arste, õdesid ja hooldajaid kui ka tugipersonali.

“On selge, et töötajad tahavad pakkuda patsientidele võimalikult ohutut ravi, kuid süsteem ei toeta neid alati piisavalt,“ ütles Asi. ”Patsiendiohutus ei sõltu aga ainult töötajate oskustest ja pühendumusest, vaid ka sellest, milline on organisatsioonikultuur ja kliima – kas töötajad julgevad probleemidest süüdistamist kartmata rääkida ning kas vigadest õpitakse ja nende põhjal tehakse vajalikke muudatusi.“

Tulemused näitasid, et kõige kõrgemalt hinnatakse haiglates töörahulolu, meeskonnatööd ja otseste juhtide toetust. Töötajad tunnevad, et kolleegid aitavad üksteist ka pingelistes olukordades ning vahetud juhid võtavad nende patsiendiohutusega seotud muresid tõsiselt. Seega toimib igapäevane töö osakondades üldjoontes hästi.

Samas tõi uuring välja ka olulisi kitsaskohti: paljude hinnangul pole osakondades piisavalt personali ning töötempo on nii kiire, et see võib hakata ohustama ravikvaliteeti ja patsiendi turvalisust. “Samuti ei tunta, et vigadesse suhtutaks õiglaselt, toetavalt ning õppimist soodustavalt. Sageli nähakse eksimusi pigem töötaja süü kui süsteemse probleemina ning samad vead kipuvad ikka ja jälle korduma.“

Uuringust ilmnes ka, et otsene juht, näiteks osakonna juhataja, on töötajate jaoks usaldusväärsem kui haigla kõrgem juhtkond, keda nähakse igapäevasest tööst ja probleemidest kaugena.

“Tulemused näitasid, et töötajate kogemused ei ole ühesugused – need sõltuvad nii ametikohast, töökogemusest kui ka muudest taustateguritest nagu keel, mistõttu tuleb patsiendiohutuskultuuri arendamisel arvestada töötajate erinevate vajadustega,” rõhutas Asi.

Nooremteaduri sõnul ei saa patsiendiohutust parandada ainult töötajate pühendumusega – tuleb arendada ka süsteemi tervikuna. “Oluline on, et raporteeritud patsiendiohutusjuhtumid viiksid nähtavate muudatusteni ning töötajad saaksid tagasisidet selle kohta, mida nende tähelepanekute põhjal tegelikult parandati,” ütles ta.

Ta lisas, et kuigi süsteemsed arendused on aja- ja ressursimahukad, on tegu pikaajalise investeeringuga paremasse töökeskkonda, ravikvaliteeti ja patsiendiohutusse.