Keisrilõikega sünnib juba iga viies laps,
kirjutas meditsiiniteaduste doktor Adik Levin ajalehes Eesti Ekspress.
Mind, eluaegset lastearsti, paneb tõsiselt muretsema, et kergema elu ja heaolu poole pürgimises on hakanud levima üliohtlik arvamus, nagu võiks ja peaks terve ja elujõulise lapsukese ilmaletoomine olema emale sama lihtsaks ja mugavaks tehtud nagu suvaline olmeteenus.
Seotud lood
Maakonnahaiglate arstid tunnistavad, et
mõneti võib keisrilõigete suurema arvu põhjuseks olla arstide alalhoidlikkus,
aga ka see, et väikehaiglas ei ole tugiteenused 24/7 käepärast, kirjutas
tarbija24.
Eestis peetakse sünniregistrit aastast
1992, kui keisrilõige tehti kõigist sünnitustest umbes 7% puhul. Praegu toimub
19–21% sünnitustest keisrilõikega. See näitaja on sõltuvalt haiglatest natuke
erinev, kuid enamasti ei ületa see 22% ega jää alla 18%. Miks on keisrilõigete
osakaal ajaga kasvanud?
Tervise arengu instituudi andmete kohaselt
sünnivad viimaste aastate statistikat silmas pidades kõige suuremas kaalus
ajalised lapsed Saaremaal, kirjutas Saarte
Hääl.
Eesti ühiskond ei saa ega tohi endale
lubada, et viiendik lastest elab allpool ebapiisavaks tunnistatud tingimusi,
kirjutas õiguskantsleri nõunik Andra Reinomägi Postimehes.
Kui aasta tagasi oli patsiendikindlustuse valik Eestis piiratud vaid ühe, juhtumipõhise lepinguga, siis nüüd on kindlustusmaakleri Northern1 international insurance brokers OÜ eestvedamisel turule jõudnud uus konkureeriv lahendus. See vastab Eesti õigusruumi nõuetele, tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud nõudepõhisele mudelile ja loob kauaoodatud valikuvõimaluse.