Kirjalikke viiteid tsüstilisele fibroosile
leiab juba 17. sajandi ürikutest, kus kirjutatakse, et laps, kelle laup on musi
andmisel soolane, ei ela kaua. Esimesed teaduslikud kirjutised ja uurimused
sellest haigusest pärinevad alles aastast 1936 Šveitsi teadlaselt Guido
Fanconilt ja aastast 1938 doktor Dorothy Andersenilt.
Tsüstiline fibroos (TF) on Euroopas kõige sagedasem eluiga lühendav autosoomretsessiivselt pärilik, progresseeruv ja multisüsteemne haigus. Valge rassi hulgas on TFi esinemissagedus ligikaudu 1 : 2500, kuid see varieerub geograafiliselt ja populatsiooniti. Näiteks Soomes on sama näitaja 1 : 25 000. Doktor Tiina Kahre uurimistöös selgus, et TFi sagedus Eestis on 1 : 7500. Seega esineb haigust siin ligikaudu kolm korda harvemini kui Kesk-Euroopas, kuid tunduvalt sagedamini kui Soomes.
Seotud lood
Suurbritannias sai rasket haigust
tsüstilist fibroosi põdenud noorest mehest vastu kõigi ootusi edukas
kulturist.