Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Järgmine eesmärk on personaalne meditsiin
See, et Geenivaramu sai kokku ligi 52 000
geenidoonorit oma andmebaasi ei tähanda töö lõppu, vaid pigem on see tegeliku
töö algus.
Tervislik seisund, keskkonnamõjurid ja elustiil ju muutuvad pidevalt ning nende muutuste jälgimine ja fikseerimine Geenivaramu andmebaasis ongi meie praeguse ja tulevaste aastate töö ning üks kolmest põhiülesandest teadustöö ja patsientidele/perearstidele tagasiside süsteemi loomise kõrval.
Tänu TÜ Eesti Geenivaramule on tõusnud nii
Eesti kui ka Eesti teadlaste prestiiž - töö tase on sealmaal, et on võimalik
teadust teha, ütles geenivaramu üks loojatest ja juht Andres Metspalu
konverentsil Meditsiin 2012.
Senitehtuist suurim rahvusvaheline uuring
leidis inimese genoomist 68 piirkonda, millel on roll vereliistakute ehk
trombotsüütide arvu ja suuruse regulatsioonis, kirjutas Novaator.
Vaatluse all oli 68 000 Euroopa ja Aasia inimese geeniandmed, teiste seas olid
uuringus osaliseks doonorid Eesti Geenivaramust.