Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Järgmine eesmärk on personaalne meditsiin
Tervislik seisund, keskkonnamõjurid ja elustiil ju muutuvad pidevalt ning nende muutuste jälgimine ja fikseerimine Geenivaramu andmebaasis ongi meie praeguse ja tulevaste aastate töö ning üks kolmest põhiülesandest teadustöö ja patsientidele/perearstidele tagasiside süsteemi loomise kõrval.
Seotud lood
Tänu TÜ Eesti Geenivaramule on tõusnud nii
Eesti kui ka Eesti teadlaste prestiiž - töö tase on sealmaal, et on võimalik
teadust teha, ütles geenivaramu üks loojatest ja juht Andres Metspalu
konverentsil Meditsiin 2012.
Senitehtuist suurim rahvusvaheline uuring
leidis inimese genoomist 68 piirkonda, millel on roll vereliistakute ehk
trombotsüütide arvu ja suuruse regulatsioonis, kirjutas Novaator.
Vaatluse all oli 68 000 Euroopa ja Aasia inimese geeniandmed, teiste seas olid
uuringus osaliseks doonorid Eesti Geenivaramust.
Regionaalhaigla digipööre tekstiilide halduses on näide sellest, kuidas digitaliseerimisega on võimalik vältida ohte ning tänu andmetele on selge ülevaade tekstiilivajadusest. Eesti suurim haigla on selle valdkonna digipöörde ja tekstiililahenduste edulugu: „Kui teekonda alustasime, küsisime endalt, kas see on innovatsioon või paratamatus,“ räägib Tõnu Talisainen, Regionaalhaigla haldusteenistuse juhataja.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele