Autor: Violetta Riidas • 16. veebruar 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Järgmine eesmärk on personaalne meditsiin

See, et Geenivaramu sai kokku ligi 52 000 geenidoonorit oma andmebaasi ei tähanda töö lõppu, vaid pigem on see tegeliku töö algus.

Tervislik seisund, keskkonnamõjurid ja elustiil ju muutuvad pidevalt ning nende muutuste jälgimine ja fikseerimine Geenivaramu andmebaasis ongi meie praeguse ja tulevaste aastate töö ning üks kolmest põhiülesandest teadustöö ja patsientidele/perearstidele tagasiside süsteemi loomise kõrval.

Ainult selline Geenivaramu, kus on pikema aja vältel jälgitud tervisliku seisundi muutusi, võimaldab seostada tekkinud haigusi geenidoonori vereproovist leitud biomarkeritega. Osa neist biomarkeritest võivad olla väga varase ilmumisega ja viidata haigestumisele aastaid enne kui sümptomid muutuvad nii nähtavaks, et inimene - nüüd juba patsient - pöörduks perearsti poole.

Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Kadi HeinsaluMeditsiiniuudiste peatoimetajaTel: 6670 451
Violetta RiidasMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 454
Margot VentMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 446
Kristiina KäitMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 58552330
Karin TammMeditsiiniuudiste sündmuse juhtTel: 513 8862
Minna Liisi LiivrandMeditsiiniuudiste sündmuste projektijuhtTel: 6670 230
Maarja KõrvMeditsiinimeedia müügijuhtTel: 5257708
TellimiskeskusTel: 667 0099