Autor: Siret Trull • 12. märts 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Haiglad eelistavad kohtuväliseid kokkuleppeid
Kohtulahendeid sirvides võib jääda ekslik
mulje, et Eesti haiglad ei maksa pea kunagi oma ravivigade eest valuraha.
Tegelikkuses eelistavad nad maksta hüvitisi hoopis silmast silma kohtumistel
sündinud kohtuväliste kokkulepete kaudu.
Kui raviviga on täiesti ilmne ja vea ohver või tema omaksed palkavad juristi, siis teeb enamik haiglatest kõik endast oleneva, et kogu lugu kohtuni ei jõuaks. Mõistagi ei kipu raviasutused selliseid kompensatsioone ise pakkuma. Postimehega vestelnud ja arusaadavail põhjusil tundmatuks jääda soovinud arstide väitel kardavad haiglad praegusest kohtust märksa enam ajakirjandust.
Ilmselgete ravivigade kohtussejõudmine tooks Eestisse ameerikaliku praktika, seal viib iga vale skalpellitõmme suurte, meedia tähelepanu keskmes olevate ja ette kaotatud protsessideni. «Kohtuväline maksmine on ainuvõimalik tee, et asi ei läheks Ameerikaks kätte,» lausus üks arstidest. Haiglad püüavad iga hinna eest ära hoida, et kompensatsioonide maksmise ja suuruse osas kujuneks selged pretsedendid ehk standardid.
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!