Pooled maavallad ilma apteegita

Piirangute kaotamine apteekide asutamiselt ja käsimüügiravimite lubamine poodidesse võib tähendada maa-apteekide lõppu, kirjutas Maaleht.

Tulenevalt ravimiseaduse § 421 lg 1, lg 4 ja lg 5 teatab ravimiamet  kahe üldapteegi või üldapteegi struktuuriüksuse tegutsemiskoha loomise võimalusest Tallinna linnas.

Kullamaa elanikud on vallakeskuses asuvas apteegimajas abi saamas käinud järjepanu 122 aastat, kuid 15. detsembril see suletakse.

Eesti apteekide finantsseisundi analüüs, mis on kordusanalüüs 2006. aastast, näitas, et ehkki käive on pidevalt kasvanud, on kasumimarginaal langustrendis ja ka keskmine palk on aastaid alla jäänud riigi keskmisele.

Maa-apteekidest üks vanimaid, juba 122 aastat Kullamaa elanikke varustanud apteek avas oma uksed viimast korda läinud aasta 15. detsembril. See oli ilmekas näide väikeapteegi olelusvõitluse tulemusest maakohas: soetada oli vaja makseterminal ja laoarvestusprogramm ning remontida maja. Neid miljoneid tilluke käive katta ei suutnud. Ligi 40 aastat proviisori ametit pidanud Heidi Alekand oli nukker ja optimistlik korraga – tema seda mängu, kus Hippokratese vanne on äriga asendunud, enam kaasa ei mängi ning pühendub nüüd täielikult pensionäriks olemisele. Viimasel päeval leidsid tee vanasse apteeki nii hädalised kui ka kallid tuttavad lilledega. Häid sõnu jagus proviisorile aga kõigil.