Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tänaseks on sündinud viis miljonit katseklaasilast
Üks laste saamist hõlbustav meetod, nn in-vitro-viljastamine ehk viljastamine katseklaasis on leidnud pidevat rakendamist juba 1978. aastast alates. Tänaseks on "katseklaasilapsi" sündinud hinnanguliselt 5 miljonit.
Meetod, mida esmakordselt saatis edu 1978. aastal, on aidanud ellu üllatavalt suure hulga — tervelt ühe protsendi — Ameerika Ühendriikides sündinud lastest, vahendas Forte.
Seotud lood
Kui Mona Susanne Tetlie 1984. aastal Norra esimese katseklaasilapsena ilmale tuli, sai ta hüüdnime Ime-Mona, vahendas Postimees ajalehte Helsingin Sanomat.
Mõni paar kulutab lapse saamiseks terve varanduse, sest Eesti riik ei maksa kinni sugugi kõiki kehavälise viljastamise kulusid.
Eesti ekspordirallist tahab osa saada ka meditsiinisektor, kus muuhulgas pingutatakse innukalt viljatusravi teenuse viimisega üle piiri.
Haigla igapäevatöö keerukus ei seisne ainult patsientide ravimises, vaid ka selles, et õiged ravimid jõuaksid õigel ajal patsientideni. Iga ravim on kriitilise tähtsusega ning isegi väikesed vead annuses või ravimivalikus võivad ohustada patsiendi tervist. Haiglas liigub päevas sadu ravimeid. Nende käsitsi haldamine, komplekteerimine ja dokumenteerimine muudab protsessi keerukaks ning veaohtlikuks.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele