Autor: Siret Trull • 1. august 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Õigussüsteemi arusaam on mustvalge – kui on psühhoos, siis on isik süüdimatu (st süütu). Lehtmetsa sõnul võib ka psühhootiline isik juhtida oma käitumist ja mõista tegude tagajärgi. Pealegi pole veenvalt näidatud, et Breivikil üldse on psühhootiline häire.

Andres Lehtmets rõhutab, et räägime juhtumist, milles pole veel kohtuotsust langetatud. Kunagi ei ole nii, et eksperdid kirjutavad kohtule otsuse ett­e, vaid alati jääb lõplik sõna kohtule. Avalik arutelu kohtu­psühhiaatriliste ekspertiiside üle pole kaugeltki tavapärane. Ka arstid kommenteerivad tavaliselt ikka neid juhtumeid, mida nad on ise uurinud. Anders Breiviki juhtumi teeb eriliseks see, et juba esimene kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt lekkis (st lekitati) avalikkusse.