Autor: Kadi Heinsalu • 6. september 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Koormusnormid saaksid liidu hinnangul olla aluseks erialade arengukavades arstide vajaduse planeerimisel. Erialade lõikes välja toodud tabelis koormuse maksimumpiiridest on arstil statsionaaris haigeid keskmiselt 300-350 aastas ja ambulatoorses vastuvõtus visiite keskeltläbi 4000-4500.

Näide toob välja kirurgi, kes ravis 2011.aastal statsionaaris 224 haiget, opereeris päevakirurgias 60 haiget, võttis esmaseid ja korduvaid haigeid ambulatoorselt vastu 1200, tegi ambulatoorseid protseduure 160 ning valvas ametikoha sees statsionaaris iga kuu 32 tundi. Arvutades koormusmahtude järgi oli tema töömaht kokku 1,31 koormust, seega 0,31 koormuse osas tegi täiskohaga kirurg ületööd. Samasugused näiteid on toodud kardioloogi kohta ja samas näidatud, millise töömahu juures nad teeksid ka tegelikult vaid 1,0 koormusega tööd nagu neid tööle on palgatud.