Autor: Triin Tabur • 3. oktoober 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Aasta-aastalt kerkib järjest tihedamini küsimus, kas ja kui kaua suudab Eesti vananevas ning väheneva tööhõivega ühiskonnas tervishoidu piisavalt panustada nii, et haigekassa rahakott tühjalt tuules lehvima ei hakkaks. Üks mõttekohti on küsimus: kas haigekassale on alternatiivi erakindlustuse kujul ehk kas see oleks üldse teoreetiliselt võimalik, et inimesed hakkaksid 33% sotsiaalmaksust ravikindlustusse minevat 13% maksma erakindlustusettevõtetele, kust siis vajaduse korral nende raviarveid makstakse?

Maailmapanga Ida-Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna tervise, toitumise ja rahvastiku sektori juhataja Toomas Palu, Praxise analüütik Priit Kruus, riigikogu liige ja endine sotsiaalminister Eiki Nestor ning sotsiaalminister Hanno Pevkur on üsna üksmeelel, et alternatiivi süsteemi täielikuks asendamiseks haigekassalt erakindlustusele ei ole. „Sama raha killustamine erinevate kindlustusseltside vahel ei too süsteemi raha juurde,” on sotsiaalminister veendunud. Tema sõnul on sellise sammu vältimist soovitanud nii WHO uuringute tegijad kui ka muud spetsialistid. Eesti rahvaarv on selleks lihtsalt liiga väike.